Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

21. mai 2015 | Karjasekiri

Püha Vaim on misjonivaim!

Head sõbrad lähemal ja kaugemal! Mõne päeva pärast tähistab kristlik kirik ja kristlased üle kogu maailma kristliku koguduse sünnipäeva – nelipüha. Nelipüha sündmus Uues Testamendis kirjeldab meile Püha Vaimu langemist Jeesuse järelkäijate peale, mille tulemusena nad rääkisid võõrastes keeltes, mis kokkutulnud ümberkaudsete rahvaste esindajatele oli arusaadav. See oli ime, et lihtsad Jeesuse jüngrid korraga rääkisid head sõnumit Jeesusest kuulajatele omas keeles või keelemurdes. Selle tulemusena võtsid selle sõnumi vastu ligi 3000 inimest, nad said ristitud ning nendest said Jeesuse järelkäijad.

Seda tähendusrikast sündmust loetakse kristliku koguduse alguseks. Kuid selle sündmuse kirjelduse valgel näeme veel mitmeid olulisi aspekte, mis näitavad Jumala kava ja plaani ning selle teostumist nelipühal.

Jumala suurim igatsus on koguda kokku lõikus inimestest, kes võtavad vastu hea sõnumi Jeesusest. Nelipüha nimetus tuleb juudi Nädalatepüha traditsioonist, millest kirjutatakse Vanas Testamendis (2 Ms 34:2; 23:16; 5 Ms 16:10). Seda püha nimetati ka Lõikuse- või Korjefestivaliks. Pärast lõikuse kokku kogumist tuldi Jumalat tänama ja seda tähistama. Just siis, kui erinevad rahvused ja rahvusgrupid olid Jeruusalemmas pidu pidamas, valatakse Jeesuse järelkäijate peale Püha Vaim ning nad kuulutavad Jumala suuri asju. Püha Vaim tegi need lihtsad inimesed võimeliseks sirutama välja hea sõnumiga. See kõik viitab sellele, et Püha Vaimu üks iseloomulikumaid tunnuseid on, et ta on Misjonivaim.

Jumala igatsus on jõuda kõikide inimesteni nende endi (kultuuri)keeles. Nad kuulsid igaüks neid rääkimas nende endi keeles. …kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju? Ap 2:11. Nelipühal Jumal näitab, et tema plaan ei ole seotud vaid kohalike juutidega, vaid paljude teiste rahvastega. Muide, ajaloost on teada, et ühe kõige sügavama vaimuliku mõju on Eesti ajalukku jätnud Vennaste Koguduse vennad, kes misjonäridena siia tulid, kohaliku keele ära õppisid ning kohalikele head sõnumit kuulutasid. On midagi tähelepanuväärset selles, et sirutame inimesteni nendele mõistetavas keeles sh. nende kultuurikeeles. Kuid tänapäeva maailmas ei ole inimesed jagunenud erinevatesse inimrühmadesse rahvuse või keele alusel. Tänapäeval inimesed jagunevad hobide, huvitegevuste, vanuse, positsiooni jms. alusel paljudesse erinevatesse inimrühmadesse. Seetõttu ongi meil vaja inimesi, kes Püha Vaimu väes lähevad ja sirutuvad nendeni. Üks näide on meie kirikust alguse saanud Gospel Riders liikumine. Või näiteks sõltlasteni jõudmine Lootuse Küla näitel. See on ka põhjus, miks oleme meie kirikus rõhutanud laste-ja noorteteenistuse olulisust.

Seetõttu olen väga rõõmus, et meie kirikus on kogudusi, kes kasutavad erinevaid võimalusi jõudmaks erinevate inimesteni „nende omas keeles.“ On selleks siis Leivakirik, Alfa, erinevad ettevõtmised, mille eesmärk on jõuda inimesteni nende endi kultuurikeeles. Kahjuks kogudus on vahel tuntud selle poolest, et see kõnetab inimesi viisil, millest väljaspool seisjad aru ei saa. Tean, et see on vastakaid arvamusi tekitav mõte, kuid vahel leian ennast mõtlemas, et vajame Eestimaal rohkem kogudusi, kes on valmis kõnetama inimesi „nende keeles.“

Püha Vaim, kelle Isa läkitas, on ennekõike misjonivaim. Igasugune vaimulik kogemus, ükskõik kui erakordne, on mõeldud selleks, et oleksime tulemuslikumad ülestõusnud Jeesuse esitamisel ja temast kuulutamisel oma kogukonnas. Seda kinnitavad ka Jeesuse sõnad: …te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni. (Ap1:8) Samuti meie igatsus ja taotlus sügavama vaimuliku elu järele peaks olema motiveeritud soovist olla mõjusam Jeesuse tunnistaja ja tema elu edasiandja. Jeesuse motivatsioon Püha Vaimu saatmisel ei olnud, et me seda kasutaksime eneste huvides või eneste heaks. Jeesuse sõnad viitavad tema soovile, et oleksime varustatud väega (loe: meelevallaga) (Ap 1:8) kehtestada Jumala valitsus kuhu iganes me läheme ning tuua inimestele pääste ja vabadus. Seda aga ei ole võimalik teha inimlike ressurssidega, selleks on vaja rohkem. See ongi põhjus, miks oleme saanud Püha Vaimu. Selliselt on vajadus Püha Vaimu mõju järele läbinisti praktiline ning hädavajalik tulemuslikuks teenimistööks.

Armsad kaastöölised ja koguduste liikmed EKNK-s. Soovin, et nelipüha võiks taas korduda meie isiklikes eludes ja kogudustes ning selle tulemusena võiksime näha suurt lõikust, sest kõneleme inimestega „nende keeles“ ning täidame sellega Jumala igatsust jõuda oma armastusega iga inimesi Eestimaal.

See on põhjus, miks ehitame ja rajame eluandvaid kogudusi üle kogu Eestimaa, et sõnum Jumala suurtest asjadest võiks jõuda võimalikult paljude inimesteni. Igal ühel meist ning igal kogudusel on selles oma oluline roll. Ärgem siis alahinnakem, mida Jumal tahab teha meie kaudu.

Õnnistatud nelipüha teile kõigile!
Teie piiskop Ago