Tere armsad vennad ja õed Kristuses.

Peagi on lõppemas 2020 aasta. Tagasi vaadates võib öelda, et see on olnud väga eriline ja küllaltki pingeline aasta. Aasta, mil on proovile pandud kogu inimühiskonna jätkusuutlikkus.

Paljudes riikides on püütud karmide reeglite ja sõnavõttudega saavutada tulemust, mis olukorra lahendaks ja suurte pingutustega see teatud mõttes on ka õnnestunud, kuid paljuski võib täheldada, et karmi käitumise tagajärjeks on heade suhete purunemised, kibedus, hingehaavad, stress jne.

Kuidas liikuda edasi olukorras, kus nii paljud on saanud haiget? Vaktsiin, mis peaks pakkuma lahenduse Covidi viiruse osas vaevalt, et suudab ravida hingehaavu. Karmid sõnad ja reeglid ei paku lahendust purunenud suhetele.

Kas oleks võimalik lahendada inimeste vahelisi segaseid ja valusaid suhteid muul viisil kui karmide reeglite ja sõnade jätkuv kasutamine? Võimalik, et kui kasutada karmuse asemel nüüd rohkemal määral hellemat käitumist ja seda suuresti suhete tasandil, saavutatakse loodetav tulemus ja paljud purunenud suhted saavad uuesti taastatud.

Apostel Paulus kirjutab kirjas Roomlastele, Rm. 12:10 „Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette.“

Minu arvates näitab hellus, millest Paulus räägib inimese sisemist tugevust. Ja nii mitmelgi korral võib hellus palju efektiivsema tulemuse anda kui karmus. Siinkohal meenub ühe Vana Kreeka kirjaniku Aisopose lühike õpetlik lugu tuulest, päikesest ja ühest vanahärrast.

Tuul ja päike vaidlesid selle üle, kes tugevam on. Tuul ütles: „Kas sa näed seda vanahärrat seal all?“ Ma võin teda panna oma mantlit seljast ära võtma kiiremini kui sina.“ Päike nõustus ja peitis ennast pilve taha seniks, kuni tuul tormi puhus. Aga mida kõvemini ta puhus, seda tugevamalt tõmbas rändur mantlit endale ümber. Lõpuks andis tuul alla ja päike ilmus uuesti, naeratades lahkelt vanahärrale. Ei läinud kaua, kui too pühkis otsaesist, võttis raske mantli seljast ja kõndis rõõmsalt edasi. Päike teadis saladust: soojus, sõbralikkus ja õrn puudutus on efektiivsemad kui surve ja raev. Selles loos tuleb esile just nimelt helluses peituv jõud ja vägi.

Ka Jõululapse sünd sellesse maailma kätkes endas Jumala hella armastuse jõudu ja väge. Jeesuse sõbralik, soe ja õrn puudutus tõi vabastuse paljudele „patumantli“ kandjatele tollel ajal ja teeb seda tänu Jumalale ka tänapäeval.

Minu palve on, et me võiksime üksteisega rohkem hellust jagada nii sõnade kui tegude kaudu ja et sõnum Jeesusest, kes annab patud andeks ning pakub inimesele päästmist kõlaks jätkuvalt kõigis EKNK kogudustes.

Soovin teile rahulikke jõule, õnnistatud vana aasta lõppu ja kõike paremat uuel aastal!

Alur Õunpuu

EKNK piiskop