Ülestõusmispühade läkitus
TEDA EI OLE SIIN, TA ON ÜLES ÄRATATUD, NÕNDA NAGU TA ÜTLES.
„Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.“ (Rm 5:8)
Okaskroon peas, õlgadele asetatud rist, mis kaalus kuni 30kg alustas Jeesus teekonda Kolgatale. See on mägi, mida roomlased kasutavad hukkamispaigana. Enne kui Jeesust risti kandma pannakse pilgatakse ja pekstakse teda jõhkralt. Kõik see ebameeldivus mida Jeesus läbi elas oli niivõrd väsitav ja kurnav, et ta oli nõrkenud ja seetõttu pannakse risti kandma Siimon Küreenest, aafriklasest juut, kes oli palverändurina tulnud pühadeks Jeruusalemma.
Kolgatale jõudes tõmmatakse Jeesuse käed laiali ristile ja üks sõduritest taob naelad Jeesuse kätesse. Kui rist on püsti tõstetud järgneb jalgade naelutamine. On hämmastav, et ükski tema luu ei murdu.
Seejärel kui ristilöömise protsess on läbi ja Jeesus ristil ripub pannakse tema pea kohale silt millele Pontius Pilaatus on kirjutanud: JEESUS NAATSARETLANE, JUUTIDE KUNINGAS.
Rooma sõdurid, kes surmaotsuse täide viisid, jäävad Kolgatale seniks kuni Jeesus sureb. Mõne tunni möödudes ütleb Jeesus: „Mul on janu“. Üle kaheteist tunni on möödunud kui Jeesuse piinarikas teekond ristisurma oli alanud. Jeesus oli kaotanud palju vedelikku ja üks sõduritest võtab käsna kastes selle hapusse veini ja ulatab Jeesusele. Jeesus imeb vedelikku ja varsti pärast seda ütleb: „See on lõpetatud!“
Ühes Jeesusega naelutati ristile patt, mis oli lahutanud inimese Loojast. Jeesus maksis kõrge hinna – jättes oma elu, et anda oma surma läbi meile võimalus saada patud andeks ja seeläbi lepitatud Loojaga. Jumala väe läbi tõusis Jeesus surnuist ülesse võites surma. Uskudes Jeesusesse oleme meiegi ühes temaga võitjad!
Apostel Paulus kirjutab kirjas Roomlastele 5:8 „Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.“
Ülestõusmise tõestamiseks on apostlite tunnistus üks kõige kindlam lähtepunkt. Nende jaoks ei ole see müüt, vaid ajaloolise tegelikkuse tunnistamine. Ülestõusmissõnum, mida nad kuulutavad, põhineb kindlal veendumusel, et Kristus on tõesti üles tõusnud, see on apostlite kõige tähtsam ülesanne – ülestõusmise tunnistamine. Nad ei tunnista ainult seda, mida nad usuvad või loodavad, vaid seda, mida nad on näinud. „Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge. Selle sama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks; mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile.“ (Ap 10:39-41)
Rõõmsaid Ülestõusmispühi soovides
Piiskop Alur Õunpuu
EKNK juht
