Ülestõusmise püha läkitus

JEESUS ELAB!

„Aga nüüd ma teen teile, vennad, teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate ja mille läbi te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi kuulutasin? Muidu olete küll ilmaaegu saanud usklikuks. Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on praegugi elus, mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele. Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule.“ (1Kr 15:1-8)

Seda teksti peetakse kõige vanemaks tunnistuseks ülestõusmisest. See sõnum sisaldab nelja väga olulist tõsiasja:

1. „Et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades.“
2. „Et ta maeti maha.“
3. „Et ta äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi.“
4. „Et ta näitas ennast.”

Meie ülestõusmise usk toetub Jumala ilmutusele, et Jumal äratas surnuist üles oma Poja ja laskis tal ilmuda oma tunnistajaile, et neile anda kindel usk sellest, et Jeesus Kristus on tõesti üles tõusnud. Ülestõusmise valguses saab tõelise tähenduse ka Jeesuse ristisurm, nimelt läbi kannatuse ja surma saavutas Kristus lepituse inimese ja Jumala vahel.

Ülestõusmise tõestamiseks on apostlite tunnistus üks kõige kindlam lähtepunkt. Nende jaoks ei ole see müüt, vaid ajaloolise tegelikkuse tunnistamine. Ülestõusmissõnum, mida nad kuulutavad, põhineb kindlal veendumusel, et Kristus on tõesti üles tõusnud, see on apostlite kõige tähtsam ülesanne – ülestõusmise tunnistamine. Nad ei tunnista ainult seda, mida nad usuvad või loodavad, vaid seda, mida nad on näinud. „Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge. Selle sama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks; mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile.“ (Ap 10:39-41)

Ülestõusnud Jeesuse korduvad ilmumised kinnitasid jumalariigi üleloomuliku olemuse tugevalt jüngrite teadvusse. Ülestõusmine, igavene elu, Püha Vaimu tulek, pattude andeksandmine, ristimine, tõde ja arm said osaks jüngritele nende elus ja nende misjonitöös.

Nii nagu Jeesus oli Isa saadik, nii samuti pidid olema ka jüngrid tema saadikud ning täna peame olema need meie ja seda Püha Vaimu väest: „Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.“ Kui ta seda oli öelnud , puhus ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim! Kellele iganes te patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.“ (Jh 20:21-23)

Ülestõusmise ime on kõige tähtsam Kristuse olemust tõendav ime selle kohta, et Jeesus on Jumala saadetud Õnnistegija ning just ülestõusmises ilmneb lõplikult, milleks Jeesus maailma tuli. Olen veendunud, et seal kus inimene otsib avatud ja alandliku südamega Jumalat, saab üleloomulik ülestõusmisusk temale osaks Jumala annina, vaatamata tema ebatäiuslikkusele. Head vennad ja õed, JEESUS ELAB ja „kõigile, kes teda vastu võtavad annab ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse“ (Jh 1:12).

Õnnistatud Ülestõusmise püha soovides

Piiskop Alur Õunpuu