EKNK koguduste lastetöötajate kokkusaamine Lihulas
Laupäeval, 20. jaanuaril 2018 toimus EKNK Lihula koguduses üle pikkade aastate taas kokkusaamine, mis oli mõeldud kõigi EKNK koguduste lastetöötajatele. Osales 23 õpetajat erinevatest Eestimaa kogudustest. Lastetöölisi oli tulnud tervitama ka kirikujuht Alur Õunpuu, kes meenutustes ajas tagasi minnes mainis, et sellised kokkusaamised toimusid meie kirikus viimati 1990-date aastate alguses.
Kui enne päeva korraldamist oli EKNK Lastetöö koordinaatoril Maret Põllul kavas õpetajatega päeval lõpus arutada, kas sellised kokkusaamised ka edaspidi vajalikud oleksid, siis päeva edenedes oli see mitmel korral niivõrd läbivaks teemaks, et nõnda ilmselge vajaduse küsimärgi alla panemine oleks vaat et kohatu tundunud. Päev oli nagu üks tore suguvõsa kokkutulek – tead, et keegi kuskil on, kellega sind mingid olulised asjad ühendavad, aga sidet ega otsest suhtlust ei ole. Nüüd oli õpetajatel hea võimalus kokku ja tuttavaks saada, mõtteid ja kontakte vahetada.
Päeva esimeses pooles vaadati tagasi – Maret Põld tutvustas õpetajatele 2017 aasta lastetöö ankeetküsitluse põhjal koostatud kokkuvõtet, milles kajastus meie kiriku lastetöö hetkeolukord. Meeleolukaid hetki pakkus ka video eelmise aasta EKNK laste suvelaagrist, mis ehk nii mõndagi õpetajat julgustas sel aastal kaasa lööma.
Peale lõunat vaadati edasi – grupitöös tõid õpetajad välja lastetöötajate murekohad ning üheskoos otsiti neile ka lahendusi. Sama kutsega inimeste kokkusaamisel tekkis kergesti „teeme-siia-kolm-telki“ atmosfäär, kus üks õpetaja naljatamisi arvas, et võiks rajada lausa lastetöötajate koguduse. Eks seegi kinnitas kokkusaamise vajalikkust.
Vabadel hetkedel oli õpetajatel võimalus oma koguduse lastetöö jaoks Lapsed Eestis Ühenduse materjale varuda ning saadi infot ka lähenevate lastetöö koolituste kohta.
Päeva kokku võttes julgustas kirikujuht Alur Õunpuu õpetajaid oma koguduste jumalateenistusel regulaarselt ka lastetööst rääkima. Päevale pani punkti aeg Jumala ja üksteisega – vaimulik sõna ja palvetamine üksteise eest. Jumal lasi oma tunnetuse sõnal ning prohvetlikul sõnal voolata, julgustas ja kinnitas, kui õpetajad palvetasid üksmeelselt üksteise eest. Laiali mindi vendade-õdedena. Sedapuhku siis sellistena, keda silm oli näinud ja kellega südant jagatud. Igaüks tõi sellesse päeva oma panuse, oma osa, oma killukese. Ning loodetavasti sai selle eest mitmeid vajalikke kilde vastu, millega edasi minna – julgemalt, rõõmsamalt ja kaudselt ka käsikäes.
